Foto: Austėja Liu

Unele

Kaob ehavalguse viimnegi kiir taas
loojangurüppe
Siia loon oma kodu
Keset metsi linnu ja sood
loen unejutuks need kuningalood
Siin ohutud paleed kus uneleda võib
et lõputu lihtsus haaraks
ja taastaks hetke külluse

Siia rajan oma unesamba
mis kõik mured endasse haarab
Kõik lood mis räägitud
valud mis kogetud
vabadusse liuelda võivad
et taas usaldada unemaid

Soovin, et kõik inimesed saavad magama jääda rahus.
Teades, et kõike jõuab, mis vaja.
Et on kodupesa, kus turvaliselt üksi või koos tududa, taastada keha, meelt ja vaimu.
Lõdvestudes avaneda ööle ja maailmaruumi avarusele.
Tähistada iga päeva lõpus lihtsalt iseennast just sellistena nagu siin ja praegu oleme.
 

Soovin seda, kuid tean ka, kuidas on vastupidi.
Ärevalt proovida uinuda, samal ajal kedrates hirmuga peas, mis järgneval päeval tulemas. Mõeldes kõigele, mis on olnud, analüüsides öeldud sõnu või isegi täiesti ütlemata lauseid. Hirmuga kujutledes kõige hullemaid olukordi, arvates, et polegi väljapääsu. Kedrates nii kaua mõttelõnga, kuni on hommik ja ärevus on suurem, kuna ei ole maganud. On ka olnud etappe, kus kardan magama jäämist.

Ma ise viimaks suudan lõdvestuda magamisse. See on võimalik ja see on minu meelest üks olulisemaid asju üldse elus — võimalus rahus uinuda.  Miks muidu loeme lastele unejutte — nii saavad nad kogeda turvalist südameruumi, kindlust ka siis kui ajad on segased, ühendust. Teadvustan, et on oluline rahulikule uinumisele tähelepanu pöörata ka täiskasvanuna. Kui mitte unejuttu kuulates, siis leppides sellega, mis on. Ning kui tuleb mõte, lihtsalt lõdvestuda selle taga peituvasse sügavusse.

Vahel kujutlen eneses justkui valgusesammast või midagi hästi kindlat, mis on kese ja võtab mured endasse. Samal ajal kujutledes kõige suuremat rahu, mis võib üldse olla, isegi kui see tundub utoopiline. Sama, mis tekitas varem hirmu ja ärevust, muundub nii hoopis tugevuseks.

Ikka on tore ka kellegagi koos lugusid lugeda, laulu ümiseda või soovida lihtsalt kõige ilusamat öösse. Eelkõige on toetav lihtsalt see rahulik südameruum, millesse sulanduda ning see kandub ka uude hommikusse.

Ja kui tundub, et uinumine hästi ei õnnestu, siis jätka lihtsalt eneseks olemist, nii nagu sel momendil ja hetkel oled. Sinus on kogu maailma tarkus, Sinu kehale on uinumine loomulikkus. Olen lihtsalt korra siin Sinuga selles teemas kohal. Teadmine, kuidas Sulle kõige toetavam, on Sinus endas (kurrnäu, äkki on siin hoopis mõni ööloom). Uni on ju miski, mis meid igapäevaselt puudutab ja on nii mõnus toide me seiklustele.

Olgu me uni hoitud pehmelt kui hunnik udusulgi, mis paitavad nahka. Toetagu müstiline öö meid, kui vajume enese olemusse.


Armastusega